Kai kunstikeskuses on avatud Taani-Korea kunstniku ja filmitegija Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades: “Saar mere taga”. Aastatel 2022-2024 valminud seitse videoteost on esmakordselt Euroopas esitlemisel terviksarjana, viies vaataja Korea lõunarannikul asuvale Jeju saarele. Näituse kuraator on Karin Laansoo. “Saar mere taga” on avatud 17. oktoobrist 21. veebruarini.
17. oktoobrist on Kai kunstikeskuses avatud tunnustatud kunstniku Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades “Saar mere taga”, mis toob publikuni seitse nii ulatuselt kui ka filmikeelelt avarat videoteost, mille lähtekohaks on Kaiseni sünnisaar – traagilise ajalooga Jeju. Saar Korea lõunarannikul, kus vägivalla ja vastupanu jäljed on kihistunud üksteise peale. Suures mõõtkavas projitseeritud ja ruumi paigutatud filmid ei seisa vaataja vastas, vaid ümbritsevad teda, luues tõusu ja mõõna rütmis kulgeva liikumise läbi rituaali, müütide, leina ja mälu. Vaatamisest saab tunnistamise ja äratundmise viis. Jane Jin Kaisen nimetab seda “teistmoodi tõlkimiseks”, praktikaks, mille kaudu saab seni vaigistatud ajalugu nähtavaks uuel moel.
Seitse omavahel seotud filmi on esmakordselt Euroopas eksponeerimisel terviksarjana: “Selle riigikorra matus / Burial of This Order” (2022), “Ohvriand / Offering” (2023), “Halmang” (2023), “Kaitsjad / Guardians” (2024), “Portaal / Portal”(2024), “Tuum / Core” (2024) ja “Vrakk / Wreckage” (2024).
Jane Jin Kaiseni loomingus ei jää ajalugu millekski, mida kõrvalt vaadelda või üksnes dokumenteerida. Aastaid koos šamaanide, sukeldujate ja saare kogukondadega töötanud kunstnik käsitleb filmitegemist rituaalse praktikana. Nii nagu Jeju šamaanlikus traditsioonis, põimuvad ka tema filmides minevik ja olevik, kus rituaalid loovad võimaluse elavate ja surnute kohtumiseks, nendevaheliste sidemete hoidmiseks ning uue tähenduse andmiseks.
Kaiseni filmitsükkel liigub vabalt intiimse ja kosmilise, isikliku ja müütilise vahel; eaka sukelduja ilmast räsitud kätest maailma loomiseni. Jeju mütoloogiale toetudes seab kunstnik kesksele kohale naised kui teadmiste kandjad ja hoidjad. Nende seas on Seolmundae Halmang, vanaemast jumalanna, kelle kehast sündis saar; ning printsess Bari, keda Kaisen ei tõlgenda kuuleka tütrena, vaid piiride ületaja ning eri maailmade vahendajana. Müütiliste tegelaste lood haakuvad ka kunstniku enda perekonna ajalooga: Kaiseni ema ja vanaema olid haenyeo’d, Jeju saare naissukeldujad, kes teenivad elatist mereandidest, sukeldudes ilma hapnikumaskideta mitmekümne meetri sügavusele ookeanipõhja neid püüdma ja korjama. Nende merega seotud teadmised ja kogemused läbivad kogu filmitsüklit. Olulisel kohal on ka sochang, Korea üleminekuriitustel kasutatav pikk valge puuvillane kangas. Filmides lookleb see üle musta laavapinna, kandub vee alla ja rullub lahti kui side, mis ühendab üht põlvkonda järgmisega.
“Tallinnal on Jeju saarega palju ühist: mõlemad on mere kujundatud paigad ning mõlema lugu kannavad inimesed, kes on andnud oma lugusid edasi põlvest põlve ja leidnud uusi viise nende jutustamiseks. Jane Jin Kaiseni filmid avavad dialoogi meie kahe ranniku vahel, kutsudes mõtlema sellele, kuidas mälu edasi kandub ja kuidas kogukonnad uuenevad. Kaisen annab hääle naiste teadmistele ja saare müütidele ning pakub vaatamisviisi, mis on tähelepanelik, avatud ja lootusrikas,” kirjeldas Kai kunstikeskuse kunstiline juht ja näituse kuraator Karin Laansoo.
Saare 20. sajandi ajalugu, sealhulgas aastatel 1947–1954 aset leidnud riiklik vägivald, on teostes kohal, kuid ei kujune nende lõpp-punktiks. Jane Jin Kaiseni jaoks pole keskne küsimus niivõrd see, mis on kaduma läinud, kuivõrd see, kuidas elu naaseb: kuidas mälu antakse edasi, kuidas suhteid taasluuakse ja kuidas uuesti alustada.
Jane Jin Kaisen (sündinud 1980. aastal Lõuna-Koreas, tegutseb Taanis) on tuntud visuaalselt mõjusate, mitmekihiliste, performatiivsete ja poeetiliste teoste poolest. Tema looming asetab mineviku ja oleviku kõrvuti ning uurib, kuidas mälu, ränne, piirid ja nende tõlgendamine kujundavad üksikisiku elu ning kuidas isiklik kogemus põimub rahvaste ja riikide ajalooga.
Kaisen esindas Koread 58. Veneetsia kunstibiennaalil. Tema näitus Community of Parting Charlottenborgi kunstihoones pälvis Taani kunstikriitikute ühenduse AICA Denmark aasta näituse tiitli 2020. aastal. Tema hiljutiste näituste ja kunstiprojektide hulka kuuluvad Medina triennaal (2026), 13. Berliini biennaal, 13. Seoul Mediacity biennaal, 36. Ljubljana graafikabiennaal ja Hawaiʻi triennaal (kõik 2025), Korea kaasaegse kunsti muuseumi MMCA kunstnikupreemia näitus Korea Artist Prize 2024 ning Dislocation Blues Londoni kunstimuuseumis Tate Modern (2023).
Kaisenil on Kopenhaageni ülikooli doktorikraad ja California ülikooli Los Angelese kampuse (UCLA) kunstimagistri kraad. Samuti on ta osalenud Whitney sõltumatus õppeprogrammis (Whitney Independent Study Program).
Kuraator: Karin Laansoo
Näituse tiim: Maija-Britta Laast, Kadri Laas-Lepasepp, Kärt Koppel, Katariina Rebane, Taivi Koitla, Laura Arum-Lääts, Keidi Jaakson, Rebeca Žukovits
Näituse kujundus: Kevin Josias
Tehniline teostus: Tehniline Direktor – Tõnu Narro & Mihkel Lember, Eugenio Marini, Andres Gailan, Robert Ferens (Eidotech)
Graafiline disain: Dokho Shin
Tõlked ja toimetamine: Karin Laansoo ja Annika Toots (tekstid), Anni Arukask (laulusõnad)
Eriline tänu: Guston Sondin-Kung, Liselotte Birkmose, Soyoung Kwon, Kevin Josias, Pauline Koffi Vandet, Dokho Shin, Daria Luchinina, Rasmus Lill, Korea Vabariigi Suursaatkond Eestis
Toetajad: Korea Fond, Korea kunstnike auhinna toetusfond, Taani Kunstifond, Tallinna linn, New Carlsberg Foundation ja Eesti Kultuurkapital
Valik meediakajastusi:
Jane Jin Kaisen: järsud muutused panevad küsima, mis hinnaga see kõik tuleb / Tõnu Karjatse, ERR