Kai residentuur

Kai residentuur

 

Kai residentuur on uurimuspõhine residentuuriprogramm, mis pakub kujutavatele kunstnikele, kuraatoritele ja kunstist kirjutajatele võimalust elada ja töötada Tallinnas, saades seejuures osa Kai kunstikeskuse tegemistest ja linna mitmekülgsest kunstielust. Residentuuri väiksus ja individuaalne lähenemine – Kai kunstikeskus võõrustab igal aastal kuni viit kunstnikku – tähendab, et iga residentuur pannakse kokku tihedas kootöös osalejaga. 

 

2019. aastal algatatud Kai residentuur toetab uuenduslikke praktikaid ja aitab kaasa ülemaailmsete võrgustike loomisele. Ainsa rahvusvahelistele kunstiprofessionaalidele suunatud residentuurina Tallinnas elavdab see kohalikku kunstielu, soodustades kontaktide, dialoogide ja koostööde loomist residentide ja Eesti kultuuritegelaste vahel. Residendid viibivad Tallinnas umbes kuu aega. Residentuur pakub omaltpoolt jagatud kontoripinda, majutust, päevarahasid ning nii Kai kunstikeskuse töötajate kui kohalike kunstiprofessionaalide mentorlust. Lisaks on residentidel võimalus teha Kai kunstikeskuse residendiringi raames avalik esitlus. 

 

Residendid valitakse välja regulaarselt toimuvate avatud konkursside teel.

 

Mida Kai residentuuris osalenud programmi kohta ütlevad:

 

„Uurimistööle suunatud residentuur Kai kunstikeskuses on tõeliselt erakordne –visionäärlik ja oma ülesehituselt väga eestlaslik – avatud ja iga osaleja vajadustega arvestav, samas hoolikalt üles ehitatud ja läbimõeldud programmiga – maagilise sünergiaga. See oli minu jaoks tõeliselt tähendusrikas ja süvenenud mõttetööd soosiv periood, mil mul tekkis linna ja selle loomingulise kogukonnaga sügav side, mõttevahetus, mis aitab laiendada regiooni piire.“ – Fawn Krieger

 

„Kai toob Tallinna mitmekesisust ning aitab kaasa loovisikute suuremale mobiilsusele. Selle tulemusena sünnib rohkem ühiseid projekte, rohkem sidemeid ja rohkem mõistmist erinevatest riikidest pärit inimeste vahel.“ – Maria Plotnikova

 

„Residentuur annab kunstnikele ja kuraatoritele ainulaadse võimaluse avastada Tallinnat ning meie jaoks on oluline näha, kui mitmekülgne ja inspireeriv kohalik kunstielu on.“ – Flóra Gadó

 

Residentuuris osalenud:

Maria Plotnikova (Kiiev/Chicago)

Ceci Moss (Los Angeles)

Felipe de Avila Franco (Helsingi)

Fawn Krieger (New York)

Hilde Methi (Kirkenes) 

Flóra Gadó (Budapest)

Viviana Checchia (Göteborg)

TOK – Anna Bitkina and Maria Veits (Peterburi)

belig sag (Amsterdam)

Rugilė Barzdžiukaitė (Vilnius)

Maija Kurševa (Riia)

Saara Hannus (Helsingi)

 

Kai residentuuris osalejate biod*: 

2023 ja 2022

 

Maria Plotnikova (Kiiev/Chicago)

Maria Plotnikova on multidistsiplinaarne Ukraina kunstnik, kes kasutab oma töös performance’it, installatsioone, videot, maali ja joonistusi. Tema uurimistöö fookus on seotud Ukraina sõjaga. Residentuuri jooksul kohtus Maria kohalikega ning rääkis nende suhtumisest sõtta, plaanides uuritut kaasata oma järgmistes töödes. Ühtlasi jätkas Maria Kai residentuuris varem alustatud projektiga “Cuts”, kus ta püüab avada enda ja oma kaasmaalastega toimuvat. Residentuuri rahastas Eesti Loomeresidentuuride Võrgustik Loore Põhjamaade Kultuuripunkti vahenditest.

 

Ceci Moss (Los Angeles)

Ceci Moss on kuraator, kirjanik ja koolitaja. Ta on veoautos ja online keskkonnas asuva mobiilse, autonoomse, eksperimentaalse, kaasaegse kunsti võrgustikku lülitatud platvormi Gas asutaja-juhataja. 2017. aasta sügisel asutatud mittetulunduslik ruum on siiani näidanud 80 kunstniku töid, korraldanud 7 näitust ja pälvinud laialdase kohaliku, riikliku ja rahvusvahelise tunnustuse. Los Angelese ajakiri nimetas Gasi “üheks LA kõige huvitavamaks galeriiks”. Mossil on New Yorgi ülikooli võrdleva kirjanduse eriala magistri- ja doktorikraad ning California, Berkeley ülikooli sotsioloogia eriala bakalaureusekraad. Tema esimene raamat “Expanded Internet Art: Twenty-First Century Artistic Practice and the Informational Milieu” ilmub 2019. aasta sügisel Bloomsbury seeria International Texts in Critical Media Aesthetics kaudu. Hetkel on ta Lõuna-California ülikooli kriitiliste uuringute eriala külalislektor.

 

Fawn Krieger (New York City)

Fawn Krieger uurib oma praktikas puudutamise, omamise ja vahetamise teemasid. Ta on eksponeerinud oma töid kohtades nagu The Kitchen, Art in General, Nice & Fit galerii, The Moore Space, Von Lintel galerii, Brandeis ülikooli Rose kunstimuuseumis, Portlandi kaasaegse kunsti instituudis, Human Resources, Fleisher Ollman galerii, Real Art Ways, Soloway galerii, ja Neon›fdv. Tema loomingut on kajastanud New York Times, Artforum, Art in America, Sculpture Magazine, NY Arts, Flash Art ja Texte zur Kunst.

 

Hilde Methi (Kirkenes)
Hilde Methi on vabakutseline kuraator. Oma töös ehitab ta üles pikaaegseid koostööprojekte, mis lähtuvad kohalikust ajaloost ning otsivad seoseid laiema geopoliitilise kontekstiga. 2019. aastal kaaskureeris ta Lofootide Rahvusvahelist Kunstifestivali (LIAF), mille osaks oli ka saarestikus toimunud Kelpi Kongress. 2014-2016 korraldas ta koos Hollandi elektroonilise- ja digikunsti platvormiga Sonic Acts sarja “Dark Ecology”, mille raames esitleti Norra-Vene piirialadel ja Amsterdamis kohaspetsiifilisi installatsioone ja performance-id.

 

2021

 

Flóra Gadó (Budapest)
Flóra Gadó on kuraator, uurija ja kriitik. Alates 2018. aastast töötab ta Budapesti Galerii kuraatorina ning kaitses hiljuti filmi-, meedia- ja kultuuriuuringute doktorikraadi Eötvös Lorándi Ülikoolis. Tema hiljutiste kuraatoriprojektide hulka kuuluvad grupinäitus “So Far, So Good” Budapesti Galeriis ja Judit Flóra Schulleri isikunäitus Bratislavas, Julius Koller Societys. Hetkel valmistab ta koos kaaskuraatorite Piotr Sikora ja Lucia Kvocakovága ette grupinäitust “Ruritaania” 2022. aasta Varssavi biennaali jaoks. Gádo on osa võtnud mitmetest kuratoriaalsetest residentuuriprogrammidest, teiste seas MeetFactory Prahas, Brno House of Arts Brnos ning kunstikriitikute programm East Art Mags Rumeenias ja Poolas. Aastatel 2016 kuni 2019 oli ta Budapestis Noorte Kunstnike Ühingu Stuudio (Studio of Young Artists’ Association) asepresident. Praegu töötab Gadó Budapesti Metropolitani ülikooli õppejõu ning esseeajakirja Café Babel kaastoimetajana.

 

Viviana Checchia (Göteborg)
Viviana Checchia on kuraator ja uurija, kes töötab HDK-Valandi kunstiakadeemia vanemlektorina. Varem on ta olnud publiku kaasamise kuraator CCA Glasgows ning töötanud erinevate rahvusvaheliste kunstiprojektidega, nende seas näiteks Ramallah Young Artist of the Year Award (YAYA) (2012) ja 4. Ateena biennaal. Viimased 10 aastat on Checchia olnud Itaalias, Puglias tegutseva platvormi Vessel kaasdirektor. Platvormi eesmärk on edendada kriitilist arutelu kogukonnatöö rollist kultuuriliste, sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste muutuste ellu kutsumisel. 2013. aastal pälvis ta koos Anna Santumauroga USAs läbi viidud uurimistöö eest auhinna ICI/DEDALUS Research Award ning 2016. aastal auhinna Igor Zabel Award töö eest Ida-Euroopa kunsti mõtestamise ja selle vastu rahvusvahelise huvi kasvatamise eest.

 

The Creative Association of Curators TOK – Anna Bitkina ja Maria Veits (Peterburi)
TOK on kuraatorikollektiiv, mis asutati 2010. aastal platvormina kaasaegse kunsti valdkonna interdistsiplinaarsetele teaduspõhistele projektidele. Oma praktika vältel on kuraatorid seadnud väljakutse kunsti territooriumi piiridele ja otsivad võimalusi, kuidas saaks soodustada sotsiaalseid muutusi. Enamik nende projektidest on kohaspetsiifilised, mitmekihilised ja pikaajalised algatused, mille eesmärk on koguda uusi teadmisi ühiskondliku reaalsuse muutumise põhjuste ja tagajärgede kohta. TOKi projektid tegelevad aktuaalsete teemadega Venemaal ja mujal: migratsiooniprotsessid, avalik ruum ja kodanikud, hariduse areng, kollektiivne mälu ja amneesia, ning meedia kasvav roll globaalses ühiskonnas. TOK kureerib näituseid, haridusüritusi, konverentse, suvekoole ning annab välja trükiseid ja näitusekatalooge.

 

2020

 

belit sağ (Amsterdam)
belit sağ sündis Türgis ning on videotegija ja visuaalkunstnik. Ta õppis Türgis matemaatikat ja Hollandis visuaalkunsti. Tema liikuva pildiga seotud taust on alguse saanud Ankara ja Istanbuli videoaktivistide rühmitustest, ta on kaasa löönud sellistes gruppides nagu VideA, karahaber ja bak.ma. Ta on osalenud muu hulgas ISCP residentuuris New Yorgis ja Amsterdamis Rijksakademie van Beeldende Kunsten residentuuris. Tema kunstiline, liikuval pildil põhinev praktika keskendub suuresti vägivalla visuaalse kujutamise rollile Türgi, Saksa ja Hollandi poliitiliste konfliktide kogemises ja tajumises.

 

Rugilė Barzdžiukaitė (Vilnius)
Rugilė Barzdžiukaitė on kunstnik, filmitegija ja teatridirektor. Oma loomingulises praktikas uurib Barzdžiukaitė lõhet objektiivse ja ettekujutatud reaalsuse vahel ning esitab mängulise väljakutse antropotsentrilisele mõtteviisile. Barzdžiukaitė on üks kolmest kunstnikust, kes esindab Leedut 2019. aasta Veneetsia biennaalil performance-installatsiooniga “Sun & Sea (Marina)”, mis võitis parima riikliku paviljoni eest Kuldse Lõvi auhinna. Tema viimane täispikk dokumentaalfilm-essee “Acid Forest” pälvis muu hulgas tunnustuse Locarno rahvusvahelisel filmifestivalil ning see teos reisib jätkuvalt filmifestivalidel üle kogu maailma.

 

Maija Kurševa (Riia)
Maija Kurševa on kunstnik, kirjastaja ja õppejõud Läti Kunstiakadeemias, Riia Zine festivali programmidirektor ja, mitte vähem oluline, omaalgatusliku ehk artist-run Low galerii kaasasutaja Riias. Tema looming hõlmab mitmesuguseid erinevaid meediume, sealhulgas graafikat, joonistamist, skulptuuri ja animatsiooni, lähenedes korduvatele tegelastele ja teemadele huumorimeelega. Kurševa viimaste projektide hulgas on olnud isikunäitus “Investigation” Kim? Kaasaegse Kunsti Keskuses (2018); “Checkered Order”, Māksla XO galeriis (2016); “Talk To Me”, Akureyri kunstimuuseumis, Island; “NNN”, Läti Riiklikus Kunstimuuseumis (2017); “Bigger Peace, Smaller Peace”, Läti raudteeajaloo muuseumis (2015). Kurševa kandideeris 2017. aastal Purvītis Prize auhinnale oma tööga “Joviality”.

 

2019

 

Saara Hannus (Helsingi)
Saara Hannus on kväär-feministlik kunstnik ja kuraator, kes töötab seksuaalsete/romantiliste suhete ja kunstitegemise ristumiskohas. Tema praktikat mõjutavad isiklikud huvid ja emotsioonid ning ta tahab esile tuua kuraatoripraktikate subjektiivset iseloomu, samal ajal aktiivselt silmas pidades kuraatori eetilist positsiooni ja rõhutades representatsioonipoliitikat. Hetkel töötab ta monogaamiat käsitleva näituseprojekti “Fantasy 1 & 2“ kallal. Projekt tegeleb monogaamia piiridega, seda toetavate ühiskondlike- ja kultuuriliste struktuuridega ning küsimusega, kas monogaamias võivad eksisteerida erinevad sood ja seksuaalsused, soovid ja ihad, või on see alati valge, koloniaalne cis-heteroseksuaalne struktuur?

 

Felipe de Ávila Franco (Helsingi)
Felipe de Ávila Franco sündis Brasiilias ja on lõpetanud Soome kunstiakadeemia magistriõppe. Ta töötab rahvusvaheliselt alates 2012. aastast ning uurib skulptuuri kaudu, lähtudes biopoliitika ja ökokriitika vaatepunktist, materiaalsust ja tööstuslikku saastamist. Luues interdistsiplinaarseid seoseid kunstide, humanitaarteaduste ja loodusteaduste vahel, käsitleb tema praktika kunstiprotsessi kui vahendit uute teadmiste saamiseks, viidates kunstile kui mehhanismile, mis on võimeline käivitama sügavamaid arutelusid teemadel nagu konflikt, mis on inimesel endaga, ning väär arusaam justkui “loodus” oleks midagi inimesest eraldi seisvat. Tema töid on Brasiilia kunstimuuseumi ja Kiasma kaasaegse kunsti muuseumi kogudes.

 

* Biod on kirjutatud kunstnike Kai residentuuris osalemise ajal.

ISCP residentuur

EKKAK pakub igal aastal ühele kunstnikule kahekuulist stipendiumi residentuuriks ISCP stuudios Brooklynis New Yorgis. Residentuur toimub oktoobrist novembrini. Stipendium katab reisi-, majutus- ja elamiskulud. ISCP residentuuriprogramm on mõeldud rahvusvaheliselt aktiivsele kunstnikule, kelle kunstitegevusele oleks võrgustumine New Yorgi kunstikogukonnaga oluline.

 

Kandideerimiseks tuleb 4. aprilliks 2024 saata aadressile iscp@ecadc.ee:

  • vabas vormis avaldus, mis kirjeldab, kuidas ISCP-EKKAK residentuuriprogramm aitaks kaasa taotleja edasise kunstitegevuse arengule;
  • viimase kolme aasta näituseprojektide dokumentatsioon: PDF-fail kuni kümne visuaaliga või link portfooliole;
  • elulookirjeldus kahe soovitaja kontaktandmetega.

 

Programmis osalemiseks esitatud avaldusi hindab EKKAK määratud rahvusvaheline žürii.

 

ISCP-EKKAK residentuuris on varem osalenud

2023 Helena Keskküla

2022 Taavi Suisalu

2020/2021 Mia Raadik

2019 Laura Põld
2018 Paul Kuimet
2017 Anu Vahtra
2016 Rael Artel
2015 Marge Monko

ISCP

ISCP on üks tunnustatumaid mittetulunduslikke kaasaegse kunsti institutsioone, mis pakub residentuuriprogramme karjääri alustavatele või selle keskpaigas olevatele kunstnikele ja kuraatoritele. Residentuurivõimalus on korraga enam kui 30 kunstnikul ja kuraatoril. ISCP toetab residente uute projektide väljatöötamisel aja, koha ja muu vajalikuga. Residentuuriprogrammiga kaasnevad erialasele arengule ja avalikkuse kaasamisele suunatud tegevused. Nii toimib ISCP eri vaatepunkte hõlmava rahvusvahelise platvormina, mis annab võimaluse kunsti toota, näidata ja kontekstis vaadelda.

 

ISCP publikuprogramm toetab dialoogi, aidates oma residentidel paremini sulanduda New Yorgi kunstikogukonda. Selleks on residentidel kasutada isiklik sisustatud 18 m2 stuudio, mis on ööpäev läbi avatud. ISCP residentide stuudioid külastavad regulaarselt programmi külaliskriitikud, ees ootavad ühiskülastused muuseumidesse, galeriidesse ja teistesse kultuuriasutustesse, on võimalik osaleda ISCP avalike loengute programmis. Lisaks on residendid oodatud osalema nii ISCP näituse- kui ka osalusprojektide programmis.

Baltic|States residentuur

Baltic kaasaegse kunsti keskuse residentuur

 

Baltic|States on residentuuriprogramm Balti regiooni silmapaistvatele kunstnikele. Programm algatati eesmärgiga soodustada võrgustike teket Kirde-Inglismaa ja Balti riikide kunstikogukondade ja -professionaalide vahel. Baltic|States sündis 2019. aastal koostööst Leeduga. 2023–2025. aastatel laienes programm ka Eesti ja Läti partneritele.

 

Residentuurid pakuvad osalejatele võimalust kohtuda kohalike kuraatorite ja kunstiprofessionaalidega ning külastada piirkonna kunstiasutusi. Samuti saavad osalejad residentuuri jooksul jagada oma uurimistööd ja kogemusi avatud stuudio, linastuse, kunstnikuvestluse, performance’i või töötoa raames. Osalejaid kutsutakse üles suhestuma praeguse muutliku geopoliitilise olukorraga Euroopas ja töötama identiteedi, kodakondsuse ja kuuluvuse teemadega.

 

Baltic|States residentuuriprogramm on loodud koostöös Baltic kaasaegse kunsti keskus (Baltic Centre for Contemporary Art) ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusega (EKKAK). 2024. aastal teevad EKKAK ja Baltic koostööd Narva kunstiresidentuuriga (NART), et võõrustada Narvas kuuajalise residentuuri raames ühte kunstnikku Kirde-Inglismaalt. Programmi toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Suursaatkond Londonis.

 

2023. aastal viibis esimese Eesti kunstnikuna Baltic kaasaegse kunsti keskuse residentuuris Maria Kapajeva.

 

Maria Kapajeva (snd 1976) on Eesti kunstnik, kes tegeleb video, fotograafia, tekstiili ja installatsiooniga. Tema looming keskendub naise positsioonile tänapäeva ühiskonnas ning uurib, millist alateadlikku rolli mängivad identiteedi kujundamisel reklaam, kino ja meedia. Sündinud Nõukogude Liidus, üles kasvanud iseseisvas Eestis ja hariduse saanud Ühendkuningriigis, on Maria Kapajeva leidnud end sageli tahtmatult „teise“ positsioonist – kuid ta on selle omaks võtnud ja kasutab seda oma kunstipraktikas lähtepunktina, et uurida kultuurilise identiteedi ja sooküsimuste mitmekülgset spektrit ajaloolises ja kaasaegses kontekstis.

 

2024. aastal on Baltic|States Artist in Residence residentuuriprogrammi osalejaks valitud Kristina Õllek, kes viibib Baltic kaasaegse kunsti keskuse uurimisresidentuuris 2024. aasta septembrist.

 

Kristina Õllek (sünd. 1989) on Tallinnas elav visuaalkunstnik. Ta töötab foto, video ja installatsiooniga, keskendudes representatsiooniprotsesside, geoloogilise ainese, mereökoloogia ja inimtekkeliste keskkondade uurimisele. Õllek kasutab oma praktikas peamiselt uurimistöö-põhist lähenemist, kuid seejuures põimib sellega enda fiktiivse ja spekulatiivse perspektiivi. Teostega soovib ta luua olukordi, mille puhul tõsielu ja fiktsioon, sünteetiline ja looduslik, koopia ja originaal põimuvad, muutuvad hübriidseks mateeriaks ning mille läbi tekivad uued tähendused. Oma viimastes projektides on ta vaadelnud merelisi elukeskkondi ja uusi tehnoloogiaid, nendega seostuvaid geopoliitilisi ja ökoloogilisi tingimusi. 

 

Kristina Õlleki teoseid on eksponeeritud muuhulgas Kai kunstikeskuses (Tallinn), State of Concept galeriis (Ateena), Henie Onstadi kunstikeskuses (Oslo), Zeppelini muuseumis (Friedrichshafen), L`Atlas galeriis (Pariis), A Tale of A Tub (Rotterdam), Laurel Project Space (Amsterdam), Le Lieu Unique (Nantes), Screen City Biennial (Stavanger), Winterthuri fotomuuseumis, Titanik galeriis (Turu); KUMU kunstimuuseumis (Tallinn), Riia fotobiennaalil ja Zuzeum’is (Riia) ning Benaki muuseumis (Ateena).

WIELS kunstiresidentuur

WIELS kunstiresidentuur

 

WIELSi rahvusvaheline residentuuriprogramm on mõeldud kaasaegsetele kunstnikele üle maailma, pakkudes professionaalset töökeskkonda ning võimalust osaleda kaasaegse kunsti alases kunstilises ja teoreetilises dialoogis. Kuue kuu jooksul saavad residentuuri osalised kasutada isiklikku ateljeed, iganädalaselt on võimalik saada individuaalset tagasisidet ja kaasamõtlemist ning külastada saab näituseid ja kunstisündmuseid Belgias ja naaberriikides. Samuti korraldatakse ettekandeõhtuid, kus on võimalik esitleda enda loomingut ning tutvuda kaasresidentide projektidega. WIELSi eesmärk on aidata kunstnikel arendada oma loomingut ja professionaalset tegevust. 

 

Ühel Eesti kunstnikul on võimalus osaleda 2025. aasta esimesel poolaastal kunstiresidentuuris Brüsseli kunstikeskuses WIELS. Residentuuri pikkus on kuus kuud. EKKAK koostöös Kultuuriministeeriumiga katab osalejate residentuuritasu ja üürikulud, samuti makstakse kunstnikule igakuist stipendiumi (1300 eurot kuus). Osalema on oodatud kõik Eesti kunstnikud (eesti päritolu kunstnikud ja/või kunstnikud, kes elavad Eestis).

 

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus on WIELSi Eesti partner alates 2025. aastast. Üleminek tuleneb Kultuuriministeeriumi algatatud ülesannete jaotusest kahe keskuse vahel. Aastatel 2017-2025 oli WIELSi Eesti partner Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (KKEK) ning sellel perioodil osalesid programmis Ruudu Ulas, Paul Kuimet, Jaanus Samma, Anna Škodenko, Tõnis Saadoja, Tanja Muravskaja, Anu Vahtra, Eva Mustonen ja Ingel Vaikla.

 

Tähtaeg taotluste esitamiseks on 15. oktoober 2024. Taotlus tuleb täita inglise keeles ja esitada Google Forms ankeedi kaudu. Taotlused vaatab läbi žürii, kuhu kuuluvad EKKAKi ja WIELSi kunstikeskuse esindajad. Lõpliku otsuse teeb WIELSi kunstikeskus.

LOORE võrgustik

LOORE

 

Kai residentuur on LOORE (Eesti Loomeresidentuuride Võrgustiku) asutajaliige. 2022. aastal 14 organisatsiooni poolt moodustatud võrgustik loodi eesmärgiga suurendada koostööd Eesti loomeresidentuuride vahel, tõstmaks nende võimekust, mõju ja väärtust. LOORE toetab ressursside jagamist liikmete vahel, soodustades samal ajal loomeprofessionaalide mobiilsust ja esindades loomeresidentuuride huve.

 

2023. aastal käivitas LOORE residentuuriprogrammi Ukraina kunstnikele. See annab Ukraina kunstnikele, kriitikutele ja kunstiprofessionaalidele võimaluse luua sidemeid toetava kunstikogukonnaga üle kogu Eesti ning pakub kunstnikele turvalist paika oma loomepraktikaga jätkamiseks. Kai kunstikeskus võõrustas Kai residentuuris Ukraina kunstnikku Maria Plotnikovat. LOORE residentuuriporgramm oli rahastatud Põhjamaade Kultuuripunkti vahenditest (rahastus Ukraina kunstnike toetamiseks, residentuurirahastuse moodul Põhjamaade-Balti Kultuuriliikuvuse programmis).

 

Maria Plotnikova: 11. august – 11. september 2023

 

Maria Plotnikova on multidistsiplinaarne kunstnik, kes tegeleb performance’i, installatsiooni, video, maali ja joonistamisega. Maria töötab residentuuris Ukraina sõja teemadega. Residentuuris viibides uuris Maria Eesti inimeste suhtumist sõtta. Samuti jätkas ta käimasoleva projektiga „Cuts“ („Lõiked“), mis tegeleb traumaatilise kogemusega, mida tema ja teised ukrainlased praegu läbi elavad. Ta katsub lahti harutada ääretut valu, lootes, et selle avamine toob kaasa suurema mõistmise.