Kai residentuur 2023
2023. aasta kevadel avas Kai kunstikeskus Eesti Loomeresidentuuride võrgustiku (LOORE) liikmena kandideerimise Ukraina kunstnikele, kuraatoritele ja kriitikutele suunatud residentuuriprogrammi. Avaliku konkursi tulemusel valiti Kai residentuuri kunstnik Maria Plotnikova, kes viibib Eestis kuu aega, kuni septembri keskpaigani.
Programmi eesmärk on toetada Ukraina kunstnikke, kuraatoreid ja kriitikuid ning pakkuda võimalust senise praktika jätkamiseks turvalises keskkonnas. Uurimusliku suunitlusega residentuuri jooksul on võimalik kohtuda Eesti kunstnike ja kunstiprofessionaalidega ning süveneda kohalikku kunstiellu.
Maria Plotnikova on multidistsiplinaarne Ukraina kunstnik, kes kasutab oma töös performance’it, installatsioone, videot, maali ja joonistusi. Tema uurimistöö fookus on seotud Ukraina sõjaga. Residentuuri jooksul kohtub Maria kohalikega ning räägib nende suhtumisest sõtta, plaanides uuritut kaasata oma järgmistes töödes. Ühtlasi jätkab Maria Kai residentuuris varem alustatud projektiga “Cuts”, kus ta püüab avada enda ja oma kaasmaalastega toimuvat.
Maria Plotnikova tutvustab oma kunstnikupraktikat ja uurimistööd neljapäeval, 7. septembril kell 18 toimuvas residendiringis.
Stuudiovisiidiks või kohtumiseks Mariaga võib kirjutada aadressile maria.s.plotnikova@gmail.com.
Kai residentuur 2019–2022
Kai kunstikeskuse residentuuriprogramm pakub rahvusvahelistele kuraatoritele, kirjutajatele, kunstnikele ja teistele kaasaegse kunsti professionaalidele võimalust süveneda Eesti dünaamilisse kunstiellu. Kunstiprofessionaalide lühiajalise Tallinnas elamise ja töötamise eesmärk on toetada uuenduslikke meetodeid, arendada üleilmseid võrgustikke ja siduda neid Eesti kunstiväljaga.
Esimesele residentuuri konkursile laekus üle 300 avalduse enam kui 60 riigist ja kuuelt mandrilt. Žürii liikmeteks olid Kari Conte (Kai residentuuri kuraator ja ISCP residentuurikeskuse programmidirektor New Yorgis); Karin Laansoo (Kai kunstikeskus, Tallinn); Ann Mirjam Vaikla (Narva kunstiresidentuur, Eesti) ja Jenni Nurmenniemi (Fiskarsi küla Kunsti- ja Disainibiennaal, Soome). 2019. aasta oktoobrist 2020. aasta detsembrini aset leidva avaprogrammi jaoks valiti välja 15 kunstnikku ja kuraatorit. Iga resident veedab Tallinnas Kai kunstikeskuses kaks kuni neli nädalat, osaledes kohalikus kunstielus, esitledes oma töid avalikkusele ning viies läbi uurimistööd, mis on seotud nii isikliku praktika kui Tallinnaga. Esimeste residentide hulka kuuluvad Anastasia Ax (Rootsi), Rugilė Barzdžiukaitė (Leedu), Udi Edelman (Iisrael), Felipe de Ávila Franco (Soome/Brasiilia), Flóra Gadó (Ungari), Saara Hannus (Soome), Felix Kalmenson (Gruusia), Fawn Krieger (USA), Maija Kurševa (Läti), Ceci Moss (USA), Abraham Onoriode Oghobase (Nigeeria/Kanada), belit sağ (Türgi/Holland), Frida Sandström (Rootsi), TOK (Vene), and Yan Xing (Hiina/USA).
Kai residentuuri 2019–2021 hooaja kuraator on New Yorgis asuva International Studio & Curatorial Program (ISCP) residentuurikeskuse programmidirektor Kari Conte. Kari viib läbi ISCP residentuuri-, näituste- ja publikuprogramme, tehes igal aastal koostööd enam kui 100 kunstnikuga. Viimaste kureeritud isikunäituste hulka kuuluvad Jennifer Tee, Eva Kot’átková ning Richard Ibghy ja Marilou Lemmensi näituseprojektid ning grupinäitused „Concrete Truth: Art and the Documentary“, „The Animal Mirror“ ja „Aqueous Earth“. Muu hulgas on ta kureerinud näituseid ka Aichi triennaalile ja Performa biennaalile. Kirjutajana on ta eelkõige huvitatud kunsti ja poliitika ristumiskohtadest ning näituseajalugudest. Enne ISCP-ga liitumist elas Kari Londonis, kus töötas Whitechapeli galeriis ja lõpetas Londoni Kuninglikus Kunstikolledžis kaasaegse kunsti kureerimise magistriõppe.
Kai residentuuri 2019-2021 hooaega toetavad Põhjamaade Kultuuripunkt, Kultuurikapital ja Euroopa Regionaalarengu Fond.
2019-2022 Kai residentuuris osalejate biod:
Ceci Moss 8. juuli – 7. august, 2022
Ceci Moss (elab ja töötab Los Angeleses) on kuraator, kirjanik ja koolitaja. Ta on veoautos ja online keskkonnas asuva mobiilse, autonoomse, eksperimentaalse, kaasaegse kunsti võrgustikku lülitatud platvormi Gas asutaja-juhataja. 2017. aasta sügisel asutatud mittetulunduslik ruum on siiani näidanud 80 kunstniku töid, korraldanud 7 näitust ja pälvinud laialdase kohaliku, riikliku ja rahvusvahelise tunnustuse. Los Angelese ajakiri nimetas Gasi “üheks LA kõige huvitavamaks galeriiks”. Mossil on New Yorgi ülikooli võrdleva kirjanduse eriala magistri- ja doktorikraad ning California, Berkeley ülikooli sotsioloogia eriala bakalaureusekraad. Tema esimene raamat “Expanded Internet Art: Twenty-First Century Artistic Practice and the Informational Milieu” ilmub 2019. aasta sügisel Bloomsbury seeria International Texts in Critical Media Aesthetics kaudu. Hetkel on ta Lõuna-California ülikooli kriitiliste uuringute eriala külalislektor.
Fawn Krieger 1. – 31. august, 2022
Fawn Krieger (elab ja töötab New Yorgis) uurib oma praktikas puudutamise, omamise ja vahetamise teemasid. Ta on eksponeerinud oma töid kohtades nagu The Kitchen, Art in General, Nice & Fit galerii, The Moore Space, Von Lintel galerii, Brandeis ülikooli Rose kunstimuuseumis, Portlandi kaasaegse kunsti instituudis, Human Resources, Fleisher Ollman galerii, Real Art Ways, Soloway galerii, ja Neon›fdv. Tema loomingut on kajastanud New York Times, Artforum, Art in America, Sculpture Magazine, NY Arts, Flash Art ja Texte zur Kunst.
November–detsember 2021: Hilde Methi
Hilde Methi (elab ja töötab Kirkenesis) on vabakutseline kuraator. Oma töös ehitab ta üles pikaaegseid koostööprojekte, mis lähtuvad kohalikust ajaloost ning otsivad seoseid laiema geopoliitilise kontekstiga. 2019. aastal kaaskureeris ta Lofootide Rahvusvahelist Kunstifestivali (LIAF), mille osaks oli ka saarestikus toimunud Kelpi Kongress. 2014-2016 korraldas ta koos Hollandi elektroonilise- ja digikunsti platvormiga Sonic Acts sarja “Dark Ecology”, mille raames esitleti Norra-Vene piirialadel ja Amsterdamis kohaspetsiifilisi installatsioone ja performance-id.
August 2021: Flóra Gadó
Flóra Gadó (elab ja töötab Budapestis) on kuraator, uurija ja kriitik. Alates 2018. aastast töötab ta Budapesti Galerii kuraatorina ning kaitses hiljuti filmi-, meedia- ja kultuuriuuringute doktorikraadi Eötvös Lorándi Ülikoolis. Tema hiljutiste kuraatoriprojektide hulka kuuluvad grupinäitus “So Far, So Good” Budapesti Galeriis ja Judit Flóra Schulleri isikunäitus Bratislavas, Julius Koller Societys. Hetkel valmistab ta koos kaaskuraatorite Piotr Sikora ja Lucia Kvocakovága ette grupinäitust “Ruritaania” 2022. aasta Varssavi biennaali jaoks. Gádo on osa võtnud mitmetest kuratoriaalsetest residentuuriprogrammidest, teiste seas MeetFactory Prahas, Brno House of Arts Brnos ning kunstikriitikute programm East Art Mags Rumeenias ja Poolas. Aastatel 2016 kuni 2019 oli ta Budapestis Noorte Kunstnike Ühingu Stuudio (Studio of Young Artists’ Association) asepresident. Praegu töötab Gadó Budapesti Metropolitani ülikooli õppejõu ning esseeajakirja Café Babel kaastoimetajana.
Juuli–august 2021: Viviana Checchia
Viviana Checchia (elab ja töötab Göteborgis) on kuraator ja uurija, kes töötab HDK-Valandi kunstiakadeemia vanemlektorina. Varem on ta olnud publiku kaasamise kuraator CCA Glasgows ning töötanud erinevate rahvusvaheliste kunstiprojektidega, nende seas näiteks Ramallah Young Artist of the Year Award (YAYA) (2012) ja 4. Ateena biennaal. Viimased 10 aastat on Checchia olnud Itaalias, Puglias tegutseva platvormi Vessel kaasdirektor. Platvormi eesmärk on edendada kriitilist arutelu kogukonnatöö rollist kultuuriliste, sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste muutuste ellu kutsumisel. 2013. aastal pälvis ta koos Anna Santumauroga USAs läbi viidud uurimistöö eest auhinna ICI/DEDALUS Research Award ning 2016. aastal auhinna Igor Zabel Award töö eest Ida-Euroopa kunsti mõtestamise ja selle vastu rahvusvahelise huvi kasvatamise eest.
Mai–juuni 2021: The Creative Association of Curators TOK (Anna Bitkina ja Maria Veits)
TOK (elab ja töötab Peterburis) on kuraatorikollektiiv, mis asutati 2010. aastal platvormina kaasaegse kunsti valdkonna interdistsiplinaarsetele teaduspõhistele projektidele. Oma praktika vältel on kuraatorid seadnud väljakutse kunsti territooriumi piiridele ja otsivad võimalusi, kuidas saaks soodustada sotsiaalseid muutusi. Enamik nende projektidest on kohaspetsiifilised, mitmekihilised ja pikaajalised algatused, mille eesmärk on koguda uusi teadmisi ühiskondliku reaalsuse muutumise põhjuste ja tagajärgede kohta. TOKi projektid tegelevad aktuaalsete teemadega Venemaal ja mujal: migratsiooniprotsessid, avalik ruum ja kodanikud, hariduse areng, kollektiivne mälu ja amneesia, ning meedia kasvav roll globaalses ühiskonnas. TOK kureerib näituseid, haridusüritusi, konverentse, suvekoole ning annab välja trükiseid ja näitusekatalooge.
Märts 2020: belit sağ
belit sağ (elab ja töötab Amsterdamis) sündis Türgis ning on videotegija ja visuaalkunstnik. Ta õppis Türgis matemaatikat ja Hollandis visuaalkunsti. Tema liikuva pildiga seotud taust on alguse saanud Ankara ja Istanbuli videoaktivistide rühmitustest, ta on kaasa löönud sellistes gruppides nagu VideA, karahaber ja bak.ma. Ta on osalenud muu hulgas ISCP residentuuris New Yorgis ja Amsterdamis Rijksakademie van Beeldende Kunsten residentuuris. Tema kunstiline, liikuval pildil põhinev praktika keskendub suuresti vägivalla visuaalse kujutamise rollile Türgi, Saksa ja Hollandi poliitiliste konfliktide kogemises ja tajumises.
Veebruar/september 2020: Rugilė Barzdžiukaitė
Rugilė Barzdžiukaitė (elab ja töötab Vilniuses) on kunstnik, filmitegija ja teatridirektor. Oma loomingulises praktikas uurib Barzdžiukaitė lõhet objektiivse ja ettekujutatud reaalsuse vahel ning esitab mängulise väljakutse antropotsentrilisele mõtteviisile. Barzdžiukaitė on üks kolmest kunstnikust, kes esindab Leedut 2019. aasta Veneetsia biennaalil performance-installatsiooniga “Sun & Sea (Marina)”, mis võitis parima riikliku paviljoni eest Kuldse Lõvi auhinna. Tema viimane täispikk dokumentaalfilm-essee “Acid Forest” pälvis muu hulgas tunnustuse Locarno rahvusvahelisel filmifestivalil ning see teos reisib jätkuvalt filmifestivalidel üle kogu maailma.
Jaanuar 2020: Maija Kurševa
Maija Kurševa (elab ja töötab Riias) on kunstnik, kirjastaja ja õppejõud Läti Kunstiakadeemias, Riia Zine festivali programmidirektor ja, mitte vähem oluline, omaalgatusliku ehk artist-run Low galerii kaasasutaja Riias. Tema looming hõlmab mitmesuguseid erinevaid meediume, sealhulgas graafikat, joonistamist, skulptuuri ja animatsiooni, lähenedes korduvatele tegelastele ja teemadele huumorimeelega. Kurševa viimaste projektide hulgas on olnud isikunäitus “Investigation” Kim? Kaasaegse Kunsti Keskuses (2018); “Checkered Order”, Māksla XO galeriis (2016); “Talk To Me”, Akureyri kunstimuuseumis, Island; “NNN”, Läti Riiklikus Kunstimuuseumis (2017); “Bigger Peace, Smaller Peace”, Läti raudteeajaloo muuseumis (2015). Kurševa kandideeris 2017. aastal Purvītis Prize auhinnale oma tööga “Joviality”.
November 2019: Saara Hannus
Saara Hannus (elab ja töötab Helsingis) on kväär-feministlik kunstnik ja kuraator, kes töötab seksuaalsete/romantiliste suhete ja kunstitegemise ristumiskohas. Tema praktikat mõjutavad isiklikud huvid ja emotsioonid ning ta tahab esile tuua kuraatoripraktikate subjektiivset iseloomu, samal ajal aktiivselt silmas pidades kuraatori eetilist positsiooni ja rõhutades representatsioonipoliitikat. Hetkel töötab ta monogaamiat käsitleva näituseprojekti “Fantasy 1 & 2“ kallal. Projekt tegeleb monogaamia piiridega, seda toetavate ühiskondlike- ja kultuuriliste struktuuridega ning küsimusega, kas monogaamias võivad eksisteerida erinevad sood ja seksuaalsused, soovid ja ihad, või on see alati valge, koloniaalne cis-heteroseksuaalne struktuur?
Oktoober 2019: Felipe de Ávila Franco
Felipe de Ávila Franco (elab ja töötab Helsingis) sündis Brasiilias ja on lõpetanud Soome kunstiakadeemia magistriõppe. Ta töötab rahvusvaheliselt alates 2012. aastast ning uurib skulptuuri kaudu, lähtudes biopoliitika ja ökokriitika vaatepunktist, materiaalsust ja tööstuslikku saastamist. Luues interdistsiplinaarseid seoseid kunstide, humanitaarteaduste ja loodusteaduste vahel, käsitleb tema praktika kunstiprotsessi kui vahendit uute teadmiste saamiseks, viidates kunstile kui mehhanismile, mis on võimeline käivitama sügavamaid arutelusid teemadel nagu konflikt, mis on inimesel endaga, ning väär arusaam justkui “loodus” oleks midagi inimesest eraldi seisvat. Tema töid on Brasiilia kunstimuuseumi ja Kiasma kaasaegse kunsti muuseumi kogudes.