Kai residentuur on uurimuspõhine residentuuriprogramm, mis pakub kujutavatele kunstnikele, kuraatoritele ja kunstist kirjutajatele võimalust elada ja töötada Tallinnas, saades seejuures osa Kai kunstikeskuse tegemistest ja linna mitmekülgsest kunstielust. Residentuuri väiksus ja individuaalne lähenemine – Kai kunstikeskus võõrustab igal aastal kuni viit kunstnikku – tähendab, et iga residentuur pannakse kokku tihedas kootöös osalejaga.
2019. aastal algatatud Kai residentuur toetab uuenduslikke praktikaid ja aitab kaasa ülemaailmsete võrgustike loomisele. Ainsa rahvusvahelistele kunstiprofessionaalidele suunatud residentuurina Tallinnas elavdab see kohalikku kunstielu, soodustades kontaktide, dialoogide ja koostööde loomist residentide ja Eesti kultuuritegelaste vahel. Residendid viibivad Tallinnas umbes kuu aega. Residentuur pakub omaltpoolt jagatud kontoripinda, majutust, päevarahasid ning nii Kai kunstikeskuse töötajate kui kohalike kunstiprofessionaalide mentorlust. Lisaks on residentidel võimalus teha Kai kunstikeskuse residendiringi raames avalik esitlus.
Residendid valitakse välja regulaarselt toimuvate avatud konkursside teel.
Kai residentuuri toetab Nordic Culture Point.
Mida Kai residentuuris osalenud programmi kohta ütlevad:
„Uurimistööle suunatud residentuur Kai kunstikeskuses on tõeliselt erakordne –visionäärlik ja oma ülesehituselt väga eestlaslik – avatud ja iga osaleja vajadustega arvestav, samas hoolikalt üles ehitatud ja läbimõeldud programmiga – maagilise sünergiaga. See oli minu jaoks tõeliselt tähendusrikas ja süvenenud mõttetööd soosiv periood, mil mul tekkis linna ja selle loomingulise kogukonnaga sügav side, mõttevahetus, mis aitab laiendada regiooni piire.“ – Fawn Krieger
„Kai toob Tallinna mitmekesisust ning aitab kaasa loovisikute suuremale mobiilsusele. Selle tulemusena sünnib rohkem ühiseid projekte, rohkem sidemeid ja rohkem mõistmist erinevatest riikidest pärit inimeste vahel.“ – Maria Plotnikova
„Residentuur annab kunstnikele ja kuraatoritele ainulaadse võimaluse avastada Tallinnat ning meie jaoks on oluline näha, kui mitmekülgne ja inspireeriv kohalik kunstielu on.“ – Flóra Gadó
Residentuuris osalenud:
Rugilė Barzdžiukaitė (Vilnius)
Anna Bitkina and Maria Veits – TOK (Saint Petersburg)
Viviana Checchia (Göteborg)
Felipe de Avila Franco (Helsinki)
Flóra Gadó (Budapest)
Annemarija Gulbe (Riga)
Saara Hannus (Helsinki)
Fawn Krieger (New York)
Maija Kurševa (Riga)
Monika Lipšic (Vilnius)
Hilde Methi (Kirkenes)
Ceci Moss (Los Angeles)
Maria Plotnikova (Kyiv/Chicago)
belit sağ (Amsterdam)
Kai residentuuris osalejate biod*:
2025
Monika Lipšic (Vilnius)
Monika Lipšic on Vilniuses tegutsev kuraator, kunstnik ja produtsent. Tema viimane projekt, The Letters of the Lioness (Drifts Galerii, Vilnius), käsitleb ajaloolisi kogemusi nii materjalide kui ka ideede kaudu. Lisaks on ta kureerinud näituse The Invisibles: Historic Furniture from a Contemporary Design Perspective Leedu Tarbekunsti ja Disaini Muuseumis (2022), produtseerinud näituse The Storm Pamario galeriis (2021) ning juhtinud performance’ite sarja Wheel of Fortune Vilniuse kaasaegse kunsti instituudi Rupert 10. aastapäevaks. Monika on videokunstifestivali Videograms ja veebiplatvormi thegoodneighbour.lt kaasasutaja ning on teinud koostööd mainekate kunstiasutustega, sealhulgas Blaffer Art Museum (Houston), Wattis Arts Institute (San Francisco), KKEK (Tallinn), Kunstverein (Amsterdam) ja Nomas Foundation (Rooma).
Annemarija Gulbe (Riia)
Annemarija Gulbe on kunstnik, kelle põhifookus on fotograafial, videol ja installatsioonil. Ta on omandanud nii bakalaureuse- kui ka magistrikraadi Läti Kunstiakadeemias visuaalse kommunikatsiooni erialal ning õppinud fotograafiat ISSP koolis ja Andrejs Grantsi stuudios. Gulbe on pälvinud mitmeid tunnustusi, sealhulgas Kim? Open Call (2023), BDO noore kunstniku auhinna finaalikoha (2023) ning Grand Prix’ auhinna Jeune Création Européene biennaalil Pariisis (2019). Tema isikunäituste hulka kuuluvad Faith to Believe – or Not (Kim? Contemporary Art Center, 2024) ja Under Stone Vaults in Domed Structures (Alsunga, 2023). Lisaks on ta korraldanud kuraatoriprojekte, nagu Decentrality Dispersed in One Place (Padure mõis, 2023).
2023 ja 2022
Maria Plotnikova (Kiiev/Chicago)
Maria Plotnikova on multidistsiplinaarne Ukraina kunstnik, kes kasutab oma töös performance’it, installatsioone, videot, maali ja joonistusi. Tema uurimistöö fookus on seotud Ukraina sõjaga. Residentuuri jooksul kohtus Maria kohalikega ning rääkis nende suhtumisest sõtta, plaanides uuritut kaasata oma järgmistes töödes. Ühtlasi jätkas Maria Kai residentuuris varem alustatud projektiga “Cuts”, kus ta püüab avada enda ja oma kaasmaalastega toimuvat. Residentuuri rahastas Eesti Loomeresidentuuride Võrgustik Loore Põhjamaade Kultuuripunkti vahenditest.
Ceci Moss (Los Angeles)
Ceci Moss on kuraator, kirjanik ja koolitaja. Ta on veoautos ja online keskkonnas asuva mobiilse, autonoomse, eksperimentaalse, kaasaegse kunsti võrgustikku lülitatud platvormi Gas asutaja-juhataja. 2017. aasta sügisel asutatud mittetulunduslik ruum on siiani näidanud 80 kunstniku töid, korraldanud 7 näitust ja pälvinud laialdase kohaliku, riikliku ja rahvusvahelise tunnustuse. Los Angelese ajakiri nimetas Gasi “üheks LA kõige huvitavamaks galeriiks”. Mossil on New Yorgi ülikooli võrdleva kirjanduse eriala magistri- ja doktorikraad ning California, Berkeley ülikooli sotsioloogia eriala bakalaureusekraad. Tema esimene raamat “Expanded Internet Art: Twenty-First Century Artistic Practice and the Informational Milieu” ilmub 2019. aasta sügisel Bloomsbury seeria International Texts in Critical Media Aesthetics kaudu. Hetkel on ta Lõuna-California ülikooli kriitiliste uuringute eriala külalislektor.
Fawn Krieger (New York City)
Fawn Krieger uurib oma praktikas puudutamise, omamise ja vahetamise teemasid. Ta on eksponeerinud oma töid kohtades nagu The Kitchen, Art in General, Nice & Fit galerii, The Moore Space, Von Lintel galerii, Brandeis ülikooli Rose kunstimuuseumis, Portlandi kaasaegse kunsti instituudis, Human Resources, Fleisher Ollman galerii, Real Art Ways, Soloway galerii, ja Neon›fdv. Tema loomingut on kajastanud New York Times, Artforum, Art in America, Sculpture Magazine, NY Arts, Flash Art ja Texte zur Kunst.
Hilde Methi (Kirkenes)
Hilde Methi on vabakutseline kuraator. Oma töös ehitab ta üles pikaaegseid koostööprojekte, mis lähtuvad kohalikust ajaloost ning otsivad seoseid laiema geopoliitilise kontekstiga. 2019. aastal kaaskureeris ta Lofootide Rahvusvahelist Kunstifestivali (LIAF), mille osaks oli ka saarestikus toimunud Kelpi Kongress. 2014-2016 korraldas ta koos Hollandi elektroonilise- ja digikunsti platvormiga Sonic Acts sarja “Dark Ecology”, mille raames esitleti Norra-Vene piirialadel ja Amsterdamis kohaspetsiifilisi installatsioone ja performance-id.
2021
Flóra Gadó (Budapest)
Flóra Gadó on kuraator, uurija ja kriitik. Alates 2018. aastast töötab ta Budapesti Galerii kuraatorina ning kaitses hiljuti filmi-, meedia- ja kultuuriuuringute doktorikraadi Eötvös Lorándi Ülikoolis. Tema hiljutiste kuraatoriprojektide hulka kuuluvad grupinäitus “So Far, So Good” Budapesti Galeriis ja Judit Flóra Schulleri isikunäitus Bratislavas, Julius Koller Societys. Hetkel valmistab ta koos kaaskuraatorite Piotr Sikora ja Lucia Kvocakovága ette grupinäitust “Ruritaania” 2022. aasta Varssavi biennaali jaoks. Gádo on osa võtnud mitmetest kuratoriaalsetest residentuuriprogrammidest, teiste seas MeetFactory Prahas, Brno House of Arts Brnos ning kunstikriitikute programm East Art Mags Rumeenias ja Poolas. Aastatel 2016 kuni 2019 oli ta Budapestis Noorte Kunstnike Ühingu Stuudio (Studio of Young Artists’ Association) asepresident. Praegu töötab Gadó Budapesti Metropolitani ülikooli õppejõu ning esseeajakirja Café Babel kaastoimetajana.
Viviana Checchia (Göteborg)
Viviana Checchia on kuraator ja uurija, kes töötab HDK-Valandi kunstiakadeemia vanemlektorina. Varem on ta olnud publiku kaasamise kuraator CCA Glasgows ning töötanud erinevate rahvusvaheliste kunstiprojektidega, nende seas näiteks Ramallah Young Artist of the Year Award (YAYA) (2012) ja 4. Ateena biennaal. Viimased 10 aastat on Checchia olnud Itaalias, Puglias tegutseva platvormi Vessel kaasdirektor. Platvormi eesmärk on edendada kriitilist arutelu kogukonnatöö rollist kultuuriliste, sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste muutuste ellu kutsumisel. 2013. aastal pälvis ta koos Anna Santumauroga USAs läbi viidud uurimistöö eest auhinna ICI/DEDALUS Research Award ning 2016. aastal auhinna Igor Zabel Award töö eest Ida-Euroopa kunsti mõtestamise ja selle vastu rahvusvahelise huvi kasvatamise eest.
The Creative Association of Curators TOK – Anna Bitkina ja Maria Veits (Peterburi)
TOK on kuraatorikollektiiv, mis asutati 2010. aastal platvormina kaasaegse kunsti valdkonna interdistsiplinaarsetele teaduspõhistele projektidele. Oma praktika vältel on kuraatorid seadnud väljakutse kunsti territooriumi piiridele ja otsivad võimalusi, kuidas saaks soodustada sotsiaalseid muutusi. Enamik nende projektidest on kohaspetsiifilised, mitmekihilised ja pikaajalised algatused, mille eesmärk on koguda uusi teadmisi ühiskondliku reaalsuse muutumise põhjuste ja tagajärgede kohta. TOKi projektid tegelevad aktuaalsete teemadega Venemaal ja mujal: migratsiooniprotsessid, avalik ruum ja kodanikud, hariduse areng, kollektiivne mälu ja amneesia, ning meedia kasvav roll globaalses ühiskonnas. TOK kureerib näituseid, haridusüritusi, konverentse, suvekoole ning annab välja trükiseid ja näitusekatalooge.
2020
belit sağ (Amsterdam)
belit sağ sündis Türgis ning on videotegija ja visuaalkunstnik. Ta õppis Türgis matemaatikat ja Hollandis visuaalkunsti. Tema liikuva pildiga seotud taust on alguse saanud Ankara ja Istanbuli videoaktivistide rühmitustest, ta on kaasa löönud sellistes gruppides nagu VideA, karahaber ja bak.ma. Ta on osalenud muu hulgas ISCP residentuuris New Yorgis ja Amsterdamis Rijksakademie van Beeldende Kunsten residentuuris. Tema kunstiline, liikuval pildil põhinev praktika keskendub suuresti vägivalla visuaalse kujutamise rollile Türgi, Saksa ja Hollandi poliitiliste konfliktide kogemises ja tajumises.
Rugilė Barzdžiukaitė (Vilnius)
Rugilė Barzdžiukaitė on kunstnik, filmitegija ja teatridirektor. Oma loomingulises praktikas uurib Barzdžiukaitė lõhet objektiivse ja ettekujutatud reaalsuse vahel ning esitab mängulise väljakutse antropotsentrilisele mõtteviisile. Barzdžiukaitė on üks kolmest kunstnikust, kes esindab Leedut 2019. aasta Veneetsia biennaalil performance-installatsiooniga “Sun & Sea (Marina)”, mis võitis parima riikliku paviljoni eest Kuldse Lõvi auhinna. Tema viimane täispikk dokumentaalfilm-essee “Acid Forest” pälvis muu hulgas tunnustuse Locarno rahvusvahelisel filmifestivalil ning see teos reisib jätkuvalt filmifestivalidel üle kogu maailma.
Maija Kurševa (Riia)
Maija Kurševa on kunstnik, kirjastaja ja õppejõud Läti Kunstiakadeemias, Riia Zine festivali programmidirektor ja, mitte vähem oluline, omaalgatusliku ehk artist-run Low galerii kaasasutaja Riias. Tema looming hõlmab mitmesuguseid erinevaid meediume, sealhulgas graafikat, joonistamist, skulptuuri ja animatsiooni, lähenedes korduvatele tegelastele ja teemadele huumorimeelega. Kurševa viimaste projektide hulgas on olnud isikunäitus “Investigation” Kim? Kaasaegse Kunsti Keskuses (2018); “Checkered Order”, Māksla XO galeriis (2016); “Talk To Me”, Akureyri kunstimuuseumis, Island; “NNN”, Läti Riiklikus Kunstimuuseumis (2017); “Bigger Peace, Smaller Peace”, Läti raudteeajaloo muuseumis (2015). Kurševa kandideeris 2017. aastal Purvītis Prize auhinnale oma tööga “Joviality”.
2019
Saara Hannus (Helsingi)
Saara Hannus on kväär-feministlik kunstnik ja kuraator, kes töötab seksuaalsete/romantiliste suhete ja kunstitegemise ristumiskohas. Tema praktikat mõjutavad isiklikud huvid ja emotsioonid ning ta tahab esile tuua kuraatoripraktikate subjektiivset iseloomu, samal ajal aktiivselt silmas pidades kuraatori eetilist positsiooni ja rõhutades representatsioonipoliitikat. Hetkel töötab ta monogaamiat käsitleva näituseprojekti “Fantasy 1 & 2“ kallal. Projekt tegeleb monogaamia piiridega, seda toetavate ühiskondlike- ja kultuuriliste struktuuridega ning küsimusega, kas monogaamias võivad eksisteerida erinevad sood ja seksuaalsused, soovid ja ihad, või on see alati valge, koloniaalne cis-heteroseksuaalne struktuur?
Felipe de Ávila Franco (Helsingi)
Felipe de Ávila Franco sündis Brasiilias ja on lõpetanud Soome kunstiakadeemia magistriõppe. Ta töötab rahvusvaheliselt alates 2012. aastast ning uurib skulptuuri kaudu, lähtudes biopoliitika ja ökokriitika vaatepunktist, materiaalsust ja tööstuslikku saastamist. Luues interdistsiplinaarseid seoseid kunstide, humanitaarteaduste ja loodusteaduste vahel, käsitleb tema praktika kunstiprotsessi kui vahendit uute teadmiste saamiseks, viidates kunstile kui mehhanismile, mis on võimeline käivitama sügavamaid arutelusid teemadel nagu konflikt, mis on inimesel endaga, ning väär arusaam justkui “loodus” oleks midagi inimesest eraldi seisvat. Tema töid on Brasiilia kunstimuuseumi ja Kiasma kaasaegse kunsti muuseumi kogudes.
* Biod on kirjutatud kunstnike Kai residentuuris osalemise ajal.