Ruumide rent

Galerii

Nagu nimigi ütleb, on tegemist kunstikeskuse keskse, suurima ruumiga, mis peamiselt kannab kunstigalerii funktsiooni, kuid mida pakume ka erinevate ürituste korraldamispinnaks. Galeriis on võimalik läbi viia eksklusiivseid kliendiüritusi, presentatsioone, igasuguse iseloomuga vastuvõtte, gala-õhtusööke ja suuremaid erapidusid. Galerii kõrval asub kaks väiksemat, ustega eraldatud ruumi, mis sobivad hästi sündmuse ettevalmistuseks. Olenevalt näitusest on galerii alati omanäoline ning loob igaks ürituseks täiesti unikaalse ning kauni õhkkonna.

 

Üle 420 m2 ruumi mahub püstijalaüritusteks kuni 370 inimest, õhtusöögiks on võimalik istuma panna 160. Sissepääs merepoolsest peauksest. Galerii asub teisel korrusel ja on ratastooliga ligipääsetav.

 

Küsi pakkumist: ruumid@kai.center

Auditoorium-kinosaal

  • Kaasaegse kinotehnika ja tõusva tribüüniga auditoorium-kinosaal pakub Sinu sündmuste jaoks paindlikke ruumilahendusi. See sobib näiteks:
  • koolitusteks ja seminariruumiks
  • esitlusteks ja tootetutvustusteks
  • filmilinastuste läbiviimiseks

Auditooriumis on statsionaarseid istekohti 70 inimesele ja eraldi on võimalik lisada veel kuni 30 istekohta. Ruumi saab rentida nii koos galeriiga kui eraldi. Minimaalne ruumide rendi aeg on kolm tundi.

 

Küsi pakkumist: ruumid@kai.center

Hoone ajalugu

Noblessner – ajastuhõnguline koht kuulsuste jalajälgedes

Kai kunstikeskus ongi kai peal, asudes mereäärses tööstushoones põneva ajaloo ja arhitektuuriga Noblessneri kvartalis Põhja-Tallinnas. Siinne paekivist ja betoonist hoonete ansambel seob ajalooliselt endaga Tsaari-Venemaa salajase allveelaevatehase, Alfred Nobeli vennapoja ning kaasaegse kultuuri.

 

Vee piiril paiknev Kai hoone asub muinsuskaitsealuses Noblessneri tehase laevasüsteemide tsehhis. See restaureeriti ning ehitati KAOS Arhitektide ja HGA visiooni kohaselt ümber rahvusvaheliseks kunstikeskuseks 2019. aastal.

 

Noblessneri kvartali ajalugu algas 1912. aastal, mil kaks Peterburi ärimeest – Alfred Nobeli vennapoeg, Euroopa suurim naftatööstur Emanuel Nobel, ja G. A. Lessneri masinatehase omanik Arthur Lessner – rajasid siia toonase Tsaari-Venemaa tähtsaima allveelaevatehase. Kahe mehe perekonnanimedest saigi tehas nime Noblessner. Aastatel 1913–1917 ehitati siin kokku 12 ülimoodsat allveelaeva. Nõukogude ajal paiknes siin NSV Liidu kaitseministeeriumi laevaremonditehas. Eesti iseseisvudes lõppes Noblessneris küll allveelaevade tootmine, kuid laevu ehitati ja remonditi siin kuni 2018. aastani.

 

Kvartali looja Emanuel Nobel oli värvikas isiksus ja sama andekas kui tema maailmakuulus onu Alfred. Lisaks perekonnale kuuluva naftafirma Branobel juhtimisele rajas Emanuel maailma esimese diiselmootorite tehase, seal toodeti mootoreid ka Noblessneri allveelaevade tarvis.

 

Nobel, kellele kuulus silmapaistev Fabergé tööde kollektsioon, armastas kunsti ja suurejoonelisi õhtusööke. Aastal 1888 pakkus keiser Aleksander III talle isiklikult Venemaa kodakondsust, mille Emanuel ka vastu võttis. Paljuski tänu temale teab maailm Nobeli preemiat. Pärast Alfred Nobeli surma vaidlustasid pärijad testamendi, mille järgi pidi suurem osa lahkunu varandusest minema Nobeli fondi ja auhindade asutamiseks. Vaidlused ja läbirääkimised kestsid kaks aastat, kuid lõpuks õnnestus Emanuelil siiski sõlmida kokkulepe testamendi täitmiseks.

Kunst tööstusarhitektuuri raamis

Kai kunstikeskuse ümbruse unikaalse miljöö loovad suurejoonelise arhitektuuriga ajaloolised tööstushooned: 12 kultuurimälestist, mis räägivad meile nii Eesti majanduse kui ka riikluse sajandipikkust dramaatilist lugu. Keskus asub neist ühes, kunagises laevasüsteemide tsehhis. Seda ristkülikukujulise põhiplaaniga hoonet tunti 1920.–30. aastatel vaskseppade ja tislerite töökojana. Hoonele annab iseloomuliku kuju kumer katus, millel on väike kolmnurkne katuselatern.

 

Kõik Noblessneri hooned on ehitatud omas ajas eesrindlikult, kasutades monoliitset raudbetoonist raamkarkassi. Põhja-Eestile iseloomulik kõrgete massiivsete seintega paekiviarhitektuur pakub loomingulisele mõttele avarust. Osades hoonetes säilitatud tööstuslik robustsus ja vanad tööstusmasinad aitavad hoida sidet ajalooga.

 

Hoonete sünd XX sajandi algul tõi siia Euroopa äärealale oma aja väljapaistvaid isikuid. Nii näiteks osales projekteerimises sama Taani inseneribüroo, kelle meisterlikkus mängis olulist rolli ka kõrvalasuva, maailmas haruldase koorikbetoonkonstruktsiooniga Lennusadama vesilennukite angaari loomisel. Arhitektuurse ansambli ümbersünd nüüdisaegseks elu-, büroo- ja kunstikeskkonnaks seisab aga Eesti enda rahvusvahelise mainega arhitektuuribüroode õlul.

Majanaabrid