Kai kunstikeskuse sügishooaja avab Mėta Valiušaitytė (FR/LT) kureeritud näitus “Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus”, mis on avatud 11. oktoobrist 2025 kuni 22. veebruarini 2026.
Näitus jälgib Sirje Runge loomingulist teekonda valguse, värvi ja taju uurimisel. Eelkõige maalijana tuntud Runge on tegutsenud mitmes meediumis, sealhulgas maali, video ja aastakümneid kestnud õpetamise vallas. Tema loomingu keskmes on mõiste värviruum – elav ja tundlik väli, kus põimuvad valgus, emotsioon ja struktuur. Runge jaoks on õpetamine ja loomine eluliselt seotud; ta mõtestab õpetamist kui iseseisvat kunstivormi, mis tugineb tähelepanule ja katsetamisele. Ka valgus ei ole tema praktikas pelgalt materiaalne nähtus, vaid peamine loominguline kaaslooja. Näitusel on väljas valik Runge teoseid 1970. aastatest tänaseni ning eraldi ruum on pühendatud tema õpetamiskunstile, rekonstrueerides tema katsetused värviliste paberitega valguse uurimiseks.
Ühe Eesti sõjajärgse kunsti juhtfiguurina on Runge otsija, kelle loominguline praktika avaneb kui helendav uurimus valguse, värvi ja mateeria olemusest. Ta käsitleb värvi kui vibratsiooni ning pedagoogikat kui kunstipraktikat. Hapruse asetamine nii kontseptuaalse kui ka materiaalse vaatenurgana teoste keskmesse kutsub külastaja astuma ruumi, kus põimuvad mateeria ja mõte, valgus ja vari, loomine ja lagunemine. Runge tuletab meelde, et kunsti jõud peitub sageli selle võimes kanda vastuolusid, aktsepteerida kaduvust ja muuta mööduv millekski kestvaks.
Näitus kuulub kaasaegse kunsti biennaali Tallinna Fotokuu 2025 põhiprogrammi.
Sirje Runge (snd 1950, Tallinn) lõpetas 1974. aastal ERKI tööstuskunsti eriala. Ta oli üks näituse “Harku ’75” algatajatest, mis toimus Harku eksperimentaalbioloogia instituudis ning seda peetakse sageli viimaseks mitteametlikuks näituseks Nõukogude Eestis. Aastates 1976-1977 kujundas Runge Pärnu KEKile lasteaedade mänguväljakuid. 2000. aastate alguses alustas ta seeriatega “Suur armastus” (2003) ja “Surmatants” (2001-2003), mis kulmineerusid ühe suurima teosega “Suur armastus / Kaunis lagunemine” (2021). Monumentaalne maal püstitati Eesti vabaõhumuuseumisse spetsiaalselt selle tarbeks ehitatud metallkonstruktsioonile ning jäeti seejärel looduse stiihiate kätte lagunema.
Mėta Valiušaitytė on Pariisis ja Berliinis tegutsev kuraator ja uurija. Tal on kunstiajaloo doktorikraad ning ta on töötanud teaduskonsultandina Peter Weibeli ZKM Karlsruhe keskuses, kaaskuraatorina Musée national Picasso-Pariisis ning hiljuti järeldoktorantuuri stipendiaadina Roomas, Académie de France – Villa Médici’is. Valiušaitytė uurimistöö keskendub skaalale ja suurusele, haprusele ning modernsetele varemetele, pöörates erilist tähelepanu teoste materiaalsusele ja joonistusmeediumile. Üks viimati kureeritud näituseid, Picasso on Wood, on hetkel (2024-2027) eksponeeritud Museo Picasso Málagas ning teine, André Derain. Thinking Small: Repetition and Reduction, avatakse Berliinis 2026. aasta alguses.
Toetajad: Eesti Kultuurkapital ja Tallinna linn.