Tallinna lahe kaldal avab 20. septembril renoveeritud allveelaevatehase hoones uksed uus kunstikeskus

Uus rahvusvaheline kunstikeskus Kai avab oma uksed 2019. aasta septembris kultuuriliselt elavas Noblessneri piirkonnas Tallinna merepiiril. Kai kunstikeskust juhib Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus ning selle rohkem kui saja-aastane kultuuripärandi nimekirja kuuluv endine allvealaevatehase hoone pakub 450 m² tasemel näituseruumi, kus hakkab toimuma neli põhinäitust aastas.

Avanäitus

Hanna Laura Kaljo kureeritud rahvusvaheline grupinäitus “Lase oma tähelepanul… pehmeneda ja laiali valguda” on avatud 21. septembrist kuni 1. detsembrini 2019 ning see kuulub Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali põhiprogrammi.

 

Kunstnikud: Marie Kølbæk Iversen, Sandra Kosorotova, Pia Lindman, Andrea Magnani, Elin Már Øyen Vister, Carlos Monleon Gendall, Sam Smith, Nele Suisalu

 

Tulles teadlikult oma kehas kohale, kas tunnen rahutust või väsimust? Kus pesitseb pinge, valu? Seejärel toon tähelepanu rannikule, tõusu ja mõõna vaheldumisele, ilmale. Taamal loojub päike Läänemerre. Märkan, kuidas minu kehale on omane resoneeruda teiste kehade ja Maaga. Me tuleme kokku, et raskuseid jagada. Oleme tunnistajaks liikumisele, mis meid omakorda sisemiselt liigutab. Kuulata, mis ilmneb selles, mis veel nähtamatu, lausumata? Millest me taastume ja mida oleme üles kutsutud taastama?

 

Näituse pealkiri „Lase oma tähelepanul…. pehmeneda ja laiali valguda” viitab kehatöö harjutusele käsiraamatus „A Widening Field: Journeys in Body and Imagination” (2004), mille on koostanud tantsijanna, Alexanderi tehnika õpetaja ja kraniosakraalterapeut Miranda Tufnell koos installatsioonikunstnik Chris Crickmayga. Sarnaselt raamatus esiletooduga, rõhutab näitus loomingu ja vastuvõtlikkuse ühendust – vastuvõtlikkust meie endi ja meid ümbritseva suhtes.
Kriisiolukorraga silmitsi seistes, nagu seda on meie planeedi ökosüsteemide lagunemine inimetegevuse tagajärjel, on üks võimalus koguneda taastumise motiivi kandvate lugude ümber. Näitusel esitletud kunstnike praktikad kätkevad endis nii kujutavat kunsti, meditatiivset liikumist, süvakuulamist, kirjutamist, tekstiilikunsti kui ka traditsiooniliste ravipraktikatega seonduvat. Näituse järgkjärguliselt avalduv koreograafia on loodud, arvestades Eestile omast, aastaajast tulenevat üleminekut pimeduse- ja jõudeajale. Rõhk on erinevate nähtavuse astmete märkamisel. Publik on kutsutud kogunema ja kogema nii väiksemate, privaatsete, kui ka suuremale avalikkusele suunatud hetkede kaudu.

 

Hanna Laura Kaljo: “Kai ja selle ajalooliselt kihilise, varem suletud Tallinna rannikuala esimese näituse kuraatoriprotsess on juhindunud kuulamise ja intuitiivse kogemise meetoditest. Olen jäänud haavatavaks ühe loo suhtes, mida ei saa otseselt puudutada. On olnud keeruline ja rahuldustpakkuv näha, kuidas me võime tekitada avatuse sügavusele ja puhkeajale, millele viitavad allveelaeva metafoor ja see aastaaeg, mil näitus ja Fotokuu biennaal aset leiavad. Mul on olnud Kai ja biennaali meeskonna tohutu toetus ning ma olen tänulik võimaluse eest kureerida näitus oma sünnilinnas, luues seeläbi ehk silla mu kaasasündinud Eesti tundlikkuse ja rahvusvahelise perspektiivi vahel. Mul on hea meel jagada nende kunstnike praktikaid, keda pole veel varem Eestis näidatud, tehes samal ajal koostööd noorte kohalike kunstnikega. Minu hinnangul on Kai ja sellega kaasnev eetos hindamatu lisa kohalikule loomingulisele ökoloogiale, luues tingimused rahvusvaheliseks vahetuseks ja loodetavasti edendades ka nägemust kaasaegse kunsti rollist selles konkreetses piirkonnas.”

Residentuur

Kai kunstikeskuse programmi keskmes on Kai residentuur. See käivitub 2019. aasta oktoobris ning selle eesmärgiks on toetada innovaatilisi praktikaid, arendada globaalseid võrgustikke ja siduda neid Tallinna kohaliku kunsti ringkonnaga. Residentuur pakub rahvusvahelistele visuaalkunstnikele, kuraatoritele, kirjutajatele ja teistele kaasaegse kunsti professionaalidele võimalust elada ja töötada Tallinnas, et süveneda linna dünaamilisse kunstiellu. Kai residentuur võtab esimesel aastal vastu kuni 15 osalejat, viis kohta programmis on eraldatud spetsiaalselt osalejatele Põhjamaadest ja Balti riikidest.

 

2019-2020 Kai residentuuri kuraator on Kari Conte, kes on residentuuri žürii liige koos Karin Laansoo (Kai kunstikeskus), Ann Mirjam Vaikla (Narva kunstiresidentuur) ja Jenni Nurmenniemiga (Fiskarsi biennaal, Soome).

 

Kai kunstikeskusega seonduvat lisainfot või pressiteavet jagavad Alexia Menikou, alexia@kai.center (rahvusvaheline info) või Eeva Lillemägi, eeva@kai.center (Eesti)

Lisainfo

Programm

Lisaks põhjalikule näituste- ja residentuuriprogrammile, auditooriumile ja hariduskeskusele toimub Kai kunstikeskuses ka ulatuslik filmi- ja sündmusteprogramm, mis on kureeritud koostöös Eesti ja rahvusvaheliste kultuuriorganisatsioonidega. Foto Tallinn kunstimess toimub Kai kunstikeskuses 27.–29. september 2019.

Hoone ja ajalugu

Noblessneri sadamas asuva Kai kunstikeskuse naabriteks on Lennusadam ja ajalooline Kalamaja piirkond. Sadama ajalugu ulatub 1912. aastasse, mil kaks Peterburi ärimeest – Euroopa suurim õlitööstur Emanuel Nobel (Alfred Nobeli nõbu) ja G. A. Lessneri masinaehituse omanik Arthur Lessner – ehitasid allveelaevade tootmise tehase Vene tsaari mereväe jaoks. Oma sõjaväelise tegevuse tõttu oli see piirkond avalikkusele suletud ligi sajandiks. Kahekorruseline raudbetoonist hoone, mis on nüüd renoveeritud, ehitati 1916. aastal ning selle kõige unikaalsem element on kaarjas betoonkatus, mis annab keskuse näitusepinnale 6 meetri kõrguse lae.

Arhitektid ja disainerid

Kai kunstikeskuse on projekteerinud KAOS Arhitektid, mille asutajateks on kaks naist – Margit Argus ja Margit Aule. KAOS on eelkõige tuntud oma innovaatiliste lähenemiste poolest ajaloolistele hoonetele nende kaasajastamises. Keskuse ehitab 1Partner ja identiteediloomega tegeleb Stuudio Stuudio.

EKKAK

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus on mittetulunduslik sihtasutus, mis on keskendunud nii Eesti kunstnike rahvusvahelise nähtavuse suurendamisele kui Eesti kaasaegse kunsti välja arendamisele. Eesti partnerasutuste katusorganisatsioonina tegutseb keskus kaasaegse kunsti valdkonnas strateegiliste rahvusvaheliste partnerluste loomisega. Asutatud 2012. aastal, saab EKKAK pidevat rahalist toetust läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Euroopa Regionaalarengu Fondilt (ERF) ja Eesti Kultuuriministeeriumilt. EKKAK on filantroopilise organisatsiooni Outset Estonia asutajaliige.